|
Helje Möller, Tuulesellide rühma logopeed
e-post: helje.moller [ät] palliponn.edu.ee
Anne-Ly Savason, lasteaia üldlogopeed
Logopeedi tööaeg E-R 8.00-15.00
Konsultatsioonid Pallipõnni lasteaias käivate laste vanematele, leppida eelnevalt aeg kokku meili teel:
anne-ly.savason [ät] palliponn.edu.ee
Logopeediline töö lasteaias
Logopeedi tööks on kõne- ja keelehäirete varajane märkamine, hindamine, toevajaduse väljaselgitamine, kommunikatsiooni toetamine ja lastele sobiva suhtluskeskkonna soovitamine. Koostöös lapsevanemaga teeb logopeed kõneteraapiat.
Arendustöö põhisuunad:
-
Lapse kõne, keele ja häälduse korrigeerimine ja arendamine
-
Vajadusel lugema ja kirjutama õppimise eeltöö toetamine.
Töökorraldus:
-
Õppeaasta algul (septembris, oktoobris), uurib logopeed nende laste kõnet, kes on 3 ja vanemad. Vajadusel vaatab logopeed ka nooremaid lapsi ja nõustab lapsevanemaid;
-
Sõeluuringu tulemuste põhjal selgitab välja suhtlemis-. kõne- ja hääldushäiretega lapsed;
-
Tulemustest teavitab logopeed lapsevanemat meili teel. Vajadusel lepib kokku kohtumise lapsevanemaga;
-
Logopeedi tegevused toimuvad nii individuaalselt kui ka väikeses grupis, kordade arvu ja sageduse otsustab logopeed lähtuvalt igast lapsest. Teraapiate vahel harjutab lapsevanem lapsega kodus
Logopeedi koostöö vanematega:
-
Logopeed edastab uurimistulemused lapsevanemale;
-
Kohtub vajadusel lapsevanemaga, tutvustab logopeedilise teraapia eesmärke, mille järel annab vanemale soovitusi ja harjutusi, mille abil pere saab lapse suhtlust ja kõnet koduses keskkonnas toetada ja arendada;
-
Kodune harjutamine on oluline osa teraapiast ja koostööst, mille eest vastutab lapsevanem;
-
Vajadusel soovitab logopeed lapsevanemal pöörduda lapsega erispetsialistide konsultatsioonile (LOR, psühholoog, sotsiaalpedagoog, eripedagoog, kirurg, müofunktsionaalne terapeut, psühhiaater, Rajaleidja Tallinna Õppenõustamiskeskus)
Logopeedi koostöö rühmaõpetajatega:
-
Õpetaja märkab lapse suhtlusraskusi ja jagab saadud infot logopeediga;
-
Koostöös leitakse lapsele sobivaim suhtlusviis ja suhtluskeskkond;
-
Logopeed teavitab rühma õpetajat lapse kõne arengu suurematest edusammudest;
-
Logopeed osaleb rühmas haridusliku erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava koostamisel;
-
Logopeed nõustab õpetajat lapse kõne arengu toetamise ja koolipikenduste küsimustes;
-
Osaleb laste arengu ümarlaudades;
-
Vajadusel osaleb rühmas lapse arenguvestlustel.
Logopeedi koostöö teiste tugispetsialistidega:
Kristina Astashonok, sotsiaalpedagoog
Sotsiaalpedagoogi nõustamiseks saab aja kokku leppida meili teel: kristinaa.astashonok [ät] palliponn.edu.ee
Sotsiaalpedagoogi töö eesmärgiks on: lastele sotsiaalsete oskuste õpetamine, laste emotsionaalse intelligentsuse arendamine ning lapse eripära varajane märkamine lasteaias, et toetada lapse arengut ja lapsele ning perele tuge pakkuda.
Sotsiaalpedagoogi töö: - lapse sotsiaalsete oskuste hindamine ning analüüsimine; - lapse suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine; - eakohaste sotsiaalsete oskuste õpetamine; - sotsiaalpedagoogilise ennetustegevuse koordineerimine; - sotsiaalpedagoogilise lahendustegevuse juhtumitöö ja koordineerimine; - lapsevanamate, õpetajate ja teisi võrgusiku liikmete nõustamine lapse arengu-, suhtlemis- ja käitumiseripärade osas.
Gretel Õigus, eripedagoog
Konsultatsioonid Pallipõnni lasteaias käivate laste vanematele, leppida eelnevalt aeg kokku meili teel:
gretel.oigus [ät] palliponn.edu.ee
Eripedagoogiline töö lasteaias:
Eripedagoog jälgib laste arengut psüühiliste protsesside, eriti mõtlemise, tähelepanu ja õpioskuste osas. Ta kasutab õppemänge, et aidata lastel neid oskusi arendada, sest mängimine on lasteaialapsele kõige eakohasem viis, kuidas erinevaid oskusi omandada.
Töökorraldus: Õppeaasta algul (septembris, oktoobris), uurib eripedagoog nende laste kognitiivseid võimeid, kes on 3 või vanemad, hinnates nende mälu, tähelepanu, mõtlemise ja muude intellektuaalsete oskuste arengut. Eripedagoog nõustab vanemaid, selgitades neile nende lapse kognitiivsete oskuste hindamise tulemusi ja arutades võimalikke edasiseid samme. Vajadusel võib eripedagoog vaadata ka nooremate laste kognitiivseid oskusi ja anda soovitusi varase arengu toetamiseks. Eripedagoogi tegevused toimuvad nii individuaalselt kui ka väikeses grupis, kordade arvu ja sageduse otsustab eripedagoog lähtuvalt lapse vajadusest.
Eripedagoogi koostöö vanematega: Eripedagoog edastab uurimistulemused lapsevanemale, kui selgub, et laps vajab eripedagoogilist abi, siis tutvustab eripedagoog vanemale selle eesmärke, mille järel annab soovitusi, kuidas vanemad saavad kodus last toetada ja arendada. Vajadusel soovitab eripedagoog lapsevanemal pöörduda lapsega erispetsialistide konsultatsioonile. Lapsevanemate kaasamine on oluline osa ühise eesmärgi saavutamisel. Eripedagoog jagab regulaarselt informatsiooni vanematega, pakkudes nõustamist ja osaleb koos vanematega ning lapse tugivõrgustikuga lasteaias individuaalse arengukava koostamisel, et tagada lapsele parim toetus. Lapsevanemate kaasamine ja koostöö on oluline, et tagada ühtne ja terviklik toetus lapse arengule. Eripedagoog, teised tugispetsialistid, õpetajad ja lapsevanemad moodustavad meeskonna, mille eesmärk on lapsele parima hariduse ja toetuse pakkumine.
Eripedagoogi koostöö rühmaõpetajatega: Eripedagoog osaleb rümas haridusliku erivajadusega lapsele individuaalse arenduskava koostamisel ning nõustab õpetajaid lapse arengu toetamise osas, et tagada igale lapsele sobiv keskkond ja individuaalne toetus. Eripedagoog osaleb laste arengu ümarlaudades, vajadusel ka rühmas lapse arenguvestlustel.
Eripedagoogi koostöö teiste tugispetsialistidega: Eripedagoog teeb tihedat koostööd teiste spetsialistidega, näiteks rühmaõpetajate ja teiste tugispetsialistidega, et pakkuda integreeritud tuge erinevates valdkondades ning luua lasteaias positiivne ja toetav õpikeskkond ka erivajadustega lastele.
Saviteraapia:
"Töö saviväljal" ehk saviteraapia on loovprotsess, mis pärineb professor Heinz Deuseri poolt 80-ndatel loodud meetodist. Selle psühholoogiline ja pedagoogiline alus on pärit humanistlikust psühholoogiast (A. Maslow) ning C. G. Jungi psühholoogilisest kontseptsioonist. H. Deuser kasutas oma töös J. Piaget lapse kognitiivse arengu staadiumite, D. W. Winnicoti objektsuhete, J. Bowlby kiindumussuhte ning C. G. Jungi sümbolite, arhetüüpide ja müütide teooriaid. Saviteraapias saavad kokku haptika, käelis-kehaline tegutsemine, mis on ajendatud keha ja mõtete impulssidest, ja looduslik materjal – savi.
Saviteraapia soodustab lapse aju arengut, kuna parandab erinevate ajukeskuste vahelisi seoseid ning võimaldab ligipääsu ajus olemasolevatele traumakolletele.
Väikelapsel on keeruline oma käitumist ja emotsioone analüüsida, seetõttu ei oska ta sageli temaga juhtunut kirjeldada ja lahtimõtestada. Saviväljal töötamine võimaldab lapsel mõista ja väljendada oma emotsioone ning õppida tundma erinevaid tundeid (rõõm, pettumus, kurbus, ärevus, viha jne), parandades samal ajal keskendumisvõimet ning aidates lõõgastuda. Protsess keskendub mitte niivõrd tulemusele, vaid sellele, kuidas laps tunneb end saviga töötades - milliseid tundeid, mõtteid või mälestusi see temas esile kutsub. Seega võib protsessi käigus tekkinud kunstiteos olla visuaalne märk individuaalsest kasvust ja eneseväljendusest. Saviteraapia pakub lapsele loovat väljendust ning võimalust oma ideid ja tundeid savist vormida.
Saviväljal töötamine on pikaajaline protsess, mis koosneb minimaalselt 10st individuaaltöö sessioonist, kestvusega kuni üks tund.
See sobib lastele, kellel on suhtlemis- ja kontakti loomise raskused, tähelepanu- ja keskendumisraskused, psühhosomaatilised sümptomid ning läbitud trauma.
Viimati uuendatud 03.03.2024
|
